- Royður
- Steypireyður
- Blåhval
- Alitbossu
- Blåhval
- Blue whale
Tunnulik, arfeqatigiinni anginerpaaq Nunarsuarmilu uumasunit tamanit itsarsuarmiilli anginerpaajuartoq, immani tamani uumasuuvoq. Qalipaatini tungujortoq-qasiartoq marmoringasoq, immap iluani tungujortoq qaamasuusoq, nunani allani arfeq-tungujortumik ateqaatigaa. Tunnullit nipituumik nipiliortaramik nipiliornerisa maligaasaat, nimaarneri maalanerilu pissutsit ajornartinngikkaangassuk 1.600 km-isut ungasitsigisumiit tusaaneqarsinnaasarput. Tunnulik 1900-kkut aallartisimalerneranni inuussutissarsiutigalugu arfanniarnerup nutaaliaasup kingunerisaanik nungutaangajavippoq, taamaattorli 1966-imi illersugaalernerata kingorna uumasoqatigiit taakkua annikikkaluartumik amerliartorusaaqqilerput.
Tunnulik uumasoqatiminit anginerpaajuvoq, allaalluunniit dinosaurinit anginerpaanit anginerulluni. Anersaarnera 10-12 m-sut portussuseqalersinnaavoq, oqaatalu nagguaatsoq ilivitsoq oqimaaqatigaa, 2.700 kg-t missaanniilluni. Uummataata biilit mikisut angeqqatigaat, taqaasigullu meeraaqqat paarngorlutik ingerlasinnaapput.
Tunnullit uumassut immikkoortut tallimaapput. Antarcticap eqqaaniittut anginerpaajupput, 33.5 m-t tikillugit takissuseqalersinnaasut. Arferit soqqallit amerlanerit assigalugit tunnullit arnavissat angutivianit anginerusarput.
Nererujussuartariaqarput, ullut tamaasa krill-it 3.600 kg-t angullugit nerisarpaat. Tunnullit piaraat erniunerminni angisuujusarput, 6-7 m-sut takissuseqareertarlutik, 2.500 kg-nillu oqimaassuseqartarlutik. Ullut tamaasa immuk 200 l miluttarpaat 100 kg-llu sinnerlugit oqimaallisarlutik.
Tikaagulliusaat tunnullillu hybridii (kinguaavi akusat) arlaqartut takuneqartarput taamaattuunerallu
gen-iisigut uppernarsagaavoq. Hybrid piaraavoq uumasut assigiinngitsut marluk kinguaassioqatigiinnerisigut Taamaattoq ataaseq 2013-imi Islandip kitaani Irmingerip Imaani pisarineqarpoq, allalu 2018-imi pisarineqarluni. Hybrid 2018-imi pisarineqartoq tikaagulliusaamik ataataqartoq tunnulimmillu anaanaqartoq uppernarsarneqarpoq.
Inersimasutut angissusaa 28 meterit
Inersimasutut oqimaassusaa 150,000 kg
Ukiuisa annerpaaffiat 90 ukiui
Uku nerisarai illeraq
Eqimattani amerlassusaat kisimiilluni
inuunerusarpoq
Uumasut qaasuttut aarluit
IUCN-ip uumasoqatigiiaat nungoriaannaasut
allattorsimaffiutaanni inissisimaffiat
aarlerinarsisoq (2023)
Atlantikup Avannaani peqassusaat >3,000
Tunnulik nunarsuaq tamakkerlugu
illersugaavoq
Nipi uannga: Léa Bouffaut, Cornell University
Aarlerinartorsiortitsisut
Ilisimatusarneq
Naak tunnullit angisoorsuugaluarlutik krill-it mikisuaqqat nerisarikkajunnerusarpaat. Qanoq ilillutik tunnullit, arferillu soqqaqartut allat, taama angitigilersarpat?




















































































































