- Grindahvalur
- Grindhvalur
- Grindhval
- Grindehval
- Pilot whale
Niisarnat niaqqutik angisuut aammalortut, aammalu sakkortuumik imminnut atassuteqartuunertik Ilaqutariikkuutaartut 10-t 20-illu akornanni amerlassuseqakkajupput, aammali hundredikkuutaarlutik ilaannikkut ataatsimoortarnerat qaqutigoortuunngilaq. Taaguutaat qanga Atlantikup Avannaani inuit najugaqartut niisarnat “pilot”-imit tuluttut taaneqartarnerat oqaluttuatoqqanit tunngaveqarpoq, tassa arferup ataatsip niisarnaqatini aquttarai . Ilisimasaq taanna atorlugu niisarnat kangerlunnut ikkattunut piniarneqarfissaannut ungoorneqartarput, ileqqorlu taanna ullutsinni Savalimmiuni atuuppoq, taaguuteqarluni “grindadráp”.
Nalunngiliuk nunarsuatsinni niisarnat immikkoortut marluusut? Tassaapput niisarnat takisuunik-talerullit aammalu naatsunik-talerullit. Atlantikup Avannaata avannarpasissortaani taamaallaat niisarnat takisuunik-talerullit nassaarisarpagut. Taakkua immat nillernerusut najorumanerusarpaat, naatsunilli-talerullit immani kissartuniinnerusarput. Allaassutigisaat alla tassaavoq niisarnat takisuunik-talerullit sakiammikkut talerui takinerusarmata, timaasa takissusiisa 20%-iat angullugu takissuseqalersartunik, naparutaallu anginerusarlutik.
Niisarnat ataatsimoorumatuujupput, qanillutik ataatsimooqatigiittarput ningiuminnit, amerlanertigut utoqqasaajunerusunit, siulersorneqarlutik. Qanittumik ataqatigiittuunerisa assigiimmik pissusilersoqatigiitsittarpaat, soorlu ataatsikkut anersaartortarput aqqartarlutillu, taamaaliortarnerisalu imminnut ataqatigiinnerat sakkortusartarpaat. Imminnut kisimik ataqatigiittuunngillat, aammali aarluarsuit arferillu allat ilagingaat takuneqartarput. Ajoraluartumik niisarnat amerlasuujullutik sissamut majorarsaartarnerat ilisimaneqarpoq. Sooq taama iliortarnerat ersarissumik ilisimaneqanngikkaluartoq, tamaattoq imaassinnaavoq ataatsimoorumatunerisa sakkortuup kingunerisaanik niisarnaq ataaseq sissamut majorarsaarpat ilaasa malittarpaat.
Inersimasutut angissusaa 6.3 meterit
Inersimasutut oqimaassusaa 2,000 kg
Ukiuisa annerpaaffiat 60 ukiui
Uku nerisarai amikoq, aalisagaq
mikisoq/akunnattoq, raaja
Eqimattani amerlassusaat 10-200
Uumasut qaasuttut aarluit, eqalussuarujussuit
IUCN-ip uumasoqatigiiaat nungoriaannaasut
allattorsimaffiutaanni inissisimaffiat
nungoratarsinnaanngilaq (2023)
Atlantikup Avannaata Kangia 380,000
Ukunani piniarneqartarpoq
661 arferit/ukiumut 2019-2023-mi agguaqatigiissillugu
Inersimasutut oqimaassusaa 2,000 kg
Ukiuisa annerpaaffiat 60 ukiui
Uku nerisarai amikoq, aalisagaq
mikisoq/akunnattoq, raaja
Eqimattani amerlassusaat 10-200
Uumasut qaasuttut aarluit, eqalussuarujussuit
IUCN-ip uumasoqatigiiaat nungoriaannaasut
allattorsimaffiutaanni inissisimaffiat
nungoratarsinnaanngilaq (2023)
Atlantikup Avannaata Kangia 380,000
Ukunani piniarneqartarpoq
Nipi uannga: University of Iceland’s Westman Islands Research Centre
Aarlerinartorsiortitsisut
Ilisimatusarneq
Niisarnat ningioqarlutik ataatsimoortuupput, tassa siuttui arnaviaasarput. Suut uumasut allat ningioqarlutik uumasooqatigiittarpat?




















































































































