- Seiðhvalur
- Sandreyður
- Seihval
- Sáidefális
- Sejhval
- Sei whale
Naak tikaagulliusaarnaq arferit anginerpaat pingajorigaluaraat, tupaallannartumik uumasoq taanna qanga arfanniat nalunaarsugaanneersunik ullutsinniluunniit ilisimatuut nalunaarusiaanneersunit annikitsuinnarmik ilisimaneqarpoq. Tamanna patsiseqarpoq tikaagulliusaarnaq tikaagulliusaamut paarlaatianeqartarami, aammalu amerlasuutigut avataaniittoq naammattoorneqartarami. Tikaagulliusaarnat arlalinnik assigiinngitsunik neriniartaaseqarput, nerisassanut assigiinngitsunut tulluarsagaasunik. Arferit angisuut sukkanersaattut ilisimaneqarpoq, tiimimut 50 km-it angullugit ingerlaarsinnaasarluni!
Tikaagulliusaarnap qaniata ilusaata tikaagulliusaaqataasa (soorlu tikaagulliusaat tunnullillu) qanii iluseqatigivaat, aammalu soqqaat sinigissuupput siilikiusaallutik. Taamaattuunerisa neriniakkaminnik toqqaaniarnerat ajornannginnerulersittarpaat, assigiinngitsunik marlunnik neriniaaseqaramik: ‘annertuumik neriniarneq’ aamma ‘arriitsumik neriniarneq’. Tikaagulliusaarnat annertuumik neriniartillutik qanertik aatsartillugu siumut ingerlarsortarput piniakkatik ataatsikkut oqummiuttarlugit, arriitsumilli neriniartillutik immap qaavata ataa-tungaatigut qanertik aatsartillugu ingerlarusaartarput, piniakkatik ingerlarusaarnerminni immikkoortitertarlugit. Tikaagulliusaarnat neriniartaatsit taakkua marluk atorsinnaanerat immikkuullarissutigivaat! Taamaakkamillu arfernut soqqalinnut allanut sanilliullutik nerisassat assigiinngitsut amerlanerit nerisarisinnaavaat.
Tikaagulliusaarnat arfeqatiminnit amerlanernit allaanerulaartumik aqqartaaseqarput. Aqqarnissartik sioqqullugu kingorna-tungitik qaarajussitinnagit imaluunniit sarpitik silaannarmut piseqqaarnagit, immap qaavaniit kiviinnartarput. Arferilli allat assigalungit aqqaraangamik amerlasuutigut “qalaliortitsisarput”. Qalaliornerit taakkua immap qaavani ningaliusaapput qaarajuartut, arferup immap iluani sarpimminnik pilersitai. Qalaliornerit taakkua qaarajuaarnerupput arferup sumiissimaneranik takutitsisut.
Inersimasutut angissusaa 15 meterit
Inersimasutut oqimaassusaa 20,000 kg
Ukiuisa annerpaaffiat 70 ukiui
Uku nerisarai illeqqat, peqquit, aalisakkat
Eqimattani amerlassusaat 1-5
Uumasut qaasuttut aarluk
IUCN-ip uumasoqatigiiaat nungoriaannaasut
allattorsimaffiutaanni inissisimaffiat
nungoratarsinnaanngilaq (2022)
Atlantikup Avannaata Kangiani peqassuseq >10,000
Tikaagulliusaarnaq nunarsuaq tamakkerlugu illersugaavoq
Inersimasutut oqimaassusaa 20,000 kg
Ukiuisa annerpaaffiat 70 ukiui
Uku nerisarai illeqqat, peqquit, aalisakkat
Eqimattani amerlassusaat 1-5
Uumasut qaasuttut aarluk
IUCN-ip uumasoqatigiiaat nungoriaannaasut
allattorsimaffiutaanni inissisimaffiat
nungoratarsinnaanngilaq (2022)
Atlantikup Avannaata Kangiani peqassuseq >10,000
Tikaagulliusaarnaq nunarsuaq tamakkerlugu illersugaavoq
Nipi uannga: Heidi Ahonen, Norwegian Polar Institute
Aarlerinartorsiortitsisut
Ilisimatusarneq
Tikaagulliusaarnat tikaagulliusaanut paarlaanneqakkajupput. Assigiinngissutaat pingaarnerit suuppat? Isikkui eqqarsaatigikkit, sumi naammattoorsinnaaneritit, qanorlu pissusilersortarnersut.
Did you know that sei whales...
Sei whales are some of the largest whales in the world. Their name comes from the Norwegian word sei, which means pollock fish. They got that name due to appearing along the Norwegian coastline at the same time of the year as the fish. Sei whales have dark grey backs with light grey bellies with white markings. What is interesting this species, is that they are among the fastest swimming large whales. They don’t dive to great depths, and they don’t dive for long time. They do have unique diving style: instead of arching their backs and showing their tail fluke when diving down, like other large whales, sei whales simply sink below the surface. One of the recognising patterns they leave are “fluke prints”—smooth circles on the surface created by the movement of the fluke underwater.



















































































































