Imartat aqqusaartorlugit ingerlaarneq
Sammisassami matumani bingossaagut arferit ingerlaartarnerat pillugu paasisaqarumalluta.
Tunngavissat
Scientists study whale and dolphin migration patterns to be able to understand and assess the impact of human activities to protect critical habitats, such as breeding grounds and feeding grounds, monitor ecosystem health, and understand the effects of climate change. Understanding where and when whales migrate is essential for effective management and conservation efforts.
To track these migration patterns, scientists often use satellite tagging, which allows them to learn about whale movements across the globe. One of the current satellite tagging projects is the MINTAG project. MINTAG aims to develop tags that can track large fast-swimming rorquals, and other whale species of interest—the main species being fin, minke, and pilot whales—throughout the year, providing comprehensive datasets on their geographic locations and their possible interactions with human activities.
Suleriaaseq
Sammisassami matumani atuartut allatulaaq bingossapput. Normunik krydsilersuinatik nunap assingani sumiiffinnik nalunaarsuisassapput.
Sumiiffiit tamarmik immikkut naleqqanik marlunnik ilisarnaateqarput, soorlu ima: (X, Y). Kisitsit siulleq (X) tassaavoq naleraq x, imaluunniit allorniusaq tukimukartoq, kisitsisillu aappaat tassaavoq naleraq y, imaluunniit allorniusaq sanimukartoq. Atuartut sumiiffinnik nalunaarsuisassapput naleqqat aporfianni toorniliillutik.
- Atuartut tamaasa immikkut bingorutissaannik, nunap assinganik arfernik malinnaaffissamik, tunikkit (
Agguaassassaq 1-imi nunap assingi).
- Taava atuartut naleqqanik taamungaannaq toqqaassapput (qupp. 4)
Coordinate randomiser atorlugu. Atuartut sungiussiniassammata naleqqat taagoqqissaarlugit nipituumik atuakkit, soorlu “79°N, 10°E” ima atuarlugu: “Avannarpasissuseq 79 gradit, kangisissuseq 10 gradit.”
- Atuartut naleraq taaneqartoq nunap assingani imminnut tunniunneqartumi ujassavaat. Naleraq nunap assingani imminnut tunniunneqartumi nanigunikku ammalortulerlugu nalunaaqutsissavaat. Nunap assingani imminnut tunniunneqartumiinngippat naleraq taaneqartoq nunap assingani naneriarlugu krydsilissavaat.
- Atuartoq naleqqanik tamanik nunap assingani imminut tunniunneqartumiittunik ammalortuliilluni nalunaaqutsiisimaguni nipituumik ‘bingornerassaaq’. Taava ilinniartitsisup nunap assinga taanna alakkassavaa atuartoq ilumut bingorsimanersoq qulakkeerniarlugu.
Kingorna eqqartuineq
- Allagartanik naleqqiussigitsi. Malugiuk arferit avannaatungaaniit kujammut ingerlaartartut. Sooq taamatut ingerlaartarsoraagit? Imartani avannarpasissumiittuni kujasissumiittunilu susoqartarnersoq eqqoriarsinnaaviuk?
- Sammisassami matumani uumasut ilaasa arteqatigiiaajugaluarlutik ingerlaartarneri assigiinngillat, soorlu tikaagulliusaanut tunngatillugu taamaattoq. Sooq assigiinngitsunik ingerlaartarfeqarsoraagit? Uumasut taakku ingerlaarfimminni assigiinngitsuni imaannaanngitsunik sunik nalaataqartarsinnaappat? Nassuiaaninni oqaatsit “arteqatigiiaat sumiiffimmi aalajangersimasumiittut” aammalu “ingerlaaqatigiiaat” ilanngussinnaavatit.
- Arferit ingerlaarnerminni qaqutiguinnaq nerisassarsiortarsorineqarput piaqqiornermillu nalaani (breeding season) nerineq ajorsorineqarlutik. Qanoq ilillutik taamaaliorsinnaappat?
- Atuartut tamarmik immikkut GUARDNA-p allagartaatai atorlugit artip allagartami allaaserineqartup soqutiginaqutaanik atuaqatiminnut naatsumik nassuiaassapput.
Sivitsuineq
- Arferit MINTAG-imik nassitsissutilikkat malinnaavigikkit. MINTAG-ip nittartagaani arferit MINTAG-inik nassitsissutilerneqarsimasut malinnaavigisinnaavatit nassitsissutilersuisullu isiginnaarsinnaallugit.
Pisinnaasat ilisimasassallu ilitsersuutaat
Ilinniartitsissutissat
- Allaatissat
- Bingorutit (
Agguaassassaq 1)
- Qiuutit
Coordinate randomiser (imaluunniit matumani tabeli qupp. 4-miittoq)
Related GUARDNA-p allagartaatai
Uumasut imarmiut
Soqutigisaqaqatigiit



















































































































